Koit Toome - Puudutus

Ei sinuta ma teadnud, kuis udust tõuseb päev

Kuis langeb täht ja ükski soov ei täitumata jää.

Ning öö ja küünlavalgus, ka seegi tundub uus.

Meil lõputa näib lagus nii kaunis ja kuum

Puudutus nii helll ka nukrail hetkedel

Vahel palju muuta võib see meid.

Ja selle puudutuse eest

annaks kõik ja rohkem veel

Nii hea on tunda, meile kuulub vaid see.

Kas öelda suudab keegi palju tundeid muudab aeg?

Kes teada võib, et kunagi on lahkumise päev?

Nüüd ei silmi peida me teineteise eest

su embuses end leida ma ihkan veel ja veel.

Puudutus nii helll ka nukrail hetkedel

Vahel palju muuta võib see meid.

Ja selle puudutuse eest

annaks kõik ja rohkem veel

Nii hea on tunda, meile kuulub vaid see.

Ja kuigi aastaid möödub me teed ei lahku vii

ja hinges see,mis hõõgub ei jahtu iialgi

Miks varem ma ei teadnund, et minnes käsikäes

kui mina hetkeks peatun, ka sina seisma jääd?

Nüüd ei enam peida tundeid teineteise eest

su embuses ein leida ma ihkan veel ja veel.

Puudutus nii helll ka nukrail hetkedel

Vahel palju muuta võib see meid.

Ja selle puudutuse eest

annaks kõik ja rohkem veel

Nii hea on tunda, meile kuulub vaid see.

Nii hea on tunda, meile kuulub vaid see.